Harmoonium

Läheb taastamisele. Harmoonium pole kaugel ehituslikult lõõtsast. Heli aga meenutab rohkem oreli oma. Kunagi sai Olev Kentsiga Suure-Jaani kiriku kapporelit taastatud ja selle heli on siiani kõrvus. Antud harmoonium on koide poolt nii ära mängitud, et alustada tuleb kapist enne kui häält kuuleb. Harmooniumi ajalugu ulatub 200 aasta taha Prantsusmaale, kust la levis laialt üle maailma. Jõukam talumees Eestis soetas selle pilli endale koju. Enamuses olid nad kasutusel väiksemates kirikutes ja palvemajades. Seegi pill on talust pärit. Ajalugu on alles välja selgitamisel. Kindlasti on see üks pikem projekt, mis lõppeb kui lauldakse “Püha öö”.

Endiselt pole teada kes on pilli meister. Osandamise järgi ei leidunud ka sees meistri allkirja ega aasta arvu. Lõõtsa ehituselt tundub siiski väga vana pill olevat. Klaviatuur aga sellele nagu ei viitaks. Lõõts on muidugi aukudega ja läheb suuremaks liimimiseks. Harmoonium on alt lahtine ja kõikvõimalikud pahalased on selle auklikuks teinud. Niiskus on ka suure panuse andnud ja mis rooste saab minna see on kohe päris roostes. Väga kaugeleulatuv osandamine tuleb ette võtta. Ühtlasi saab Marit teha ka puutöö praktikat.

Harmooniumi “lammutus on läbi” ja algab kokkupanek ja korrastamine, kohati uuendamine. Esimesena sai korda lõõtsa osa pillist. Kui lõõts on puru, siis pilli mängida ei saa, kui on auklik, siis harmooniumi mäng on rattasõidu sarnane. Seepärast on see väga vastutusrikas töö. Lõõtsa pealisplaat on alumine kinnitusosa kogu ülejäänule ja uuesti lahti võtmine on väga-väga suur töö, mida teist korda teha ei tahaks.

Selgus pilli “lugu” viimaselt omanikult enne minuni jõudmist.
Meie tuttava vennanaine, Tiina Rebane, tema vanaisa oli selle pilli toonud 1930-ndatel Läänemaale Küüni tallu. Tiina isa oli selle peal ka mänginud ja see oli olnud küla ainuke pill. Üks akordionimees oli selle abil käinud oma akordioni häälestamas. Hiljem, kui Tiina isa suri, oli see viidud tema tädi juurde, kui ma nüüd õigesti aru sain, sest Tiina emale ei meeldinud see pill või selle peal mängimine. Peale tädi surma jõudis see Tiina juurde tagasi ja sealt meie tuttava juurde, kes omakorda andis selle Riinale, minu õele kasutamiseks. Lühidalt siis selline lugu… 😊