Käsitöö üks definitsioonidest on, et käsitööga on tegemist seni kuni inimene juhib tööriista tera ega tee seda arvutiprogramm (tehisintellekt). Tänapäevases kontekstis haarab see parimal moel puutöö tegemise käsitsi mõttes. Enam pole meil pääsu elektrilistest käsitööriistadest. Absoluutse ja autentse käsitöö poole pürgimine pole enam kättesaadav lihtsal moel.
Kõik algab juba puu langetamisest, „sulle-mulle“ saega saaks puu langetatud küll. Edasi lauaks saagimine kõrgel pukil on tänapäev üle mõistuse suur pingutus ja enamusele üle jõu käiv töö. Ka omal ajal, enne vesiveskites saagimist, kasutati taludes võõrtööjõudu nn saevenelasi. Enamuses selle töö tegijaid oli pihkva kandist mööda Eestimaad rändamas kahemehe spetsiaalne laudade saag kaasas, sealt ka see nimetus.
Võib proovida lähtuda ka kisklauast (puidu lõhestamine), aga selle väljatulek on väga raskelt juhitav ja iga palk ei annagi mõistlikku lõhenemist. Kokkuvõttes tähendab materjali ettevalmistamine meeletut pingutust millele lisandub kuivamise aeg (ca 2,5cm aastas vabas õhus kuivamises).
Neid viise kasutades muutub materjali ettevalmistamine liiga tööjõu- ja ajamahukaks.
Seega kui lähtuda definitsioonist, käsi juhib tööriista, siis on käsitöö alla mahtuvad tegevused: akudrelliga puurimine, ka laua puurpink, kuigi on natuke kaheldav käsitööriist. Veel kuuluvad sinna kõik muud elektrilised käsitööriistad, sh käsifrees. Sama ka lintsaega (mis kunagi oli ka jalaga ringi aetav), kui ikka tõmbad pliiatsiga joone ette ja saed selle järgi, jääb töö käsitöö piiridesse. Muidugi suurim kasutus puukäsitöös on eelkõige traditsioonilistel tööriistadel nagu nuga, peitel, kirves, saag ja käsihöövel.
Meelis Kihulane on hästi kirjeldanud programmjuhitavaid puutöömasinaid kui kratti, kes teeb meie eest kõik tööd ära, mille tulemusena minetame käsitöö oskused, ühesõnaga – kratt paneb peremehe lõpuks nahka.
Pilt August Teppo talumuuseumist, millel on eksponeeritud lauasaag, kus saeketas käis ringi jalaga vändates, nagu vokil, lõikesuurust seadis joonlaud. Kas tegemist on käsitööga sellel masinal töötades? Ning kas August Teppo pillid on masinatöö või käsitöö?
Kosejõe Käsitöökool 